Kitarri häälestamine kuulmise järgi ja kitarri häälestamine häälestajaga

Kitarri saab häälestada mitmel moel. Suuremas pildis saab eristada kahte varianti: kuulmise järgi häälestamine ja häälestajaga häälestamine. Need häälestamisviisid jagunevad veel omakorda mitmeks erinevaks võimaluseks. 

Kitarri keelte pinget ja seeläbi helikõrgust saab muuta pingutite abil. Keerates pingutit vastupäeva, muutub keele heli kõrgemaks (keel läheb rohkem pingule), keerates pingutit päripäeva, muutub keele heli madalamaks (keele pinge väheneb).

Kuulmise järgi häälestamine

1. Kõige sõna-sõnalisem kuulmise järgi häälestamine on teise, juba häälestatud, kitarri d muu pilli abil õigete nootide kõlade kuulamine.

Kitarri standardhäälestus on: E, H (B), G, D, A, E. Seda teades mängin näiteks klaveri peal õiget nooti ja siis tõmban kitarril vastavat keelt. Nüüd kuulen, kas pean keelt kõrgemaks või madalamaks häälestama. Kordan seda tegevust igal keele jaoks.

2. Järgmine, juba rohkem kitarri enda peal, kuulmise järgi häälestamise variant vajab vaid ühte õiget nooti, mille põhjal panna häälde kitarri 1. keel.

Mängin juba häälestatud kitarril esimest keelt (või muul pillil õiget nooti), siis mängin häälestataval kitarril sama keelt ja keeran vajadusel pingutit nii, et mõlema kitarri 1. keeled kõlavad samamoodi. Nüüd häälestan iga järgneva keele temast numbrilt kõrgema keelega võrreldes:

1. Vajutan 2. keelel sõrme (vasak käsi) 5. vahesse ja tõmban seda. Keel on hääles, kui ta kõlab täpselt nagu 1. keel.
2. Vajutan 3. keelel sõrme 4. vahesse ja tõmban seda. Keel on hääles, kui ta kõlab täpselt nagu 2. keel
3. Vajutan 4. keelel sõrme 5. vahesse ja tõmban seda. Keel on hääles, kui ta kõlab täpselt nagu 3. keel
4. Vajutan 5. keelel sõrme 5. vahesse ja tõmban seda. Keel on hääles, kui ta kõlab täpselt nagu 4. keel
5. Vajutan 6. keelel sõrme 5. vahesse ja tõmban seda. Keel on hääles, kui ta kõlab täpselt nagu 5. keel
6. Nüüd kontrollin, kas 1. ja 6. keel kõlavad samamoodi (kõlama peab kahe oktavi vahe). Kui kõlavad, siis on pill hääles. Kui ei ole (sellise häälestamise tulemusena võib tekkida iga keele juures pisike mõõteviga, mis 1. ja 6. keelt kontrollides juba välja kostab), siis tuleb 6. keel 1. keele järgi häälde panna.
7. Nüüd kontrollin 6. keele abil 5. keelt, 5. keele abil 4. keelt ja kordan kuni 2. keeleni.

Kui 1. keelt pole võimalik millegi järgi häälde panna, siis häälestan ikka selle keele järgi kogu kitarri. Kui ma mängin üksi, on oluline, et pill iseendaga kokku kõlaks.

3. Viimane hetkel loetletav kuulmise järgi häälestamise variant vajab samuti seda, et paneksin 1. keele muu abivahendi põhjal häälde. See variant on töökindlam, kuna häälestan kõik keeled 1. keele järgi.

1. Häälestan (võimalusel) 1. keele teise kitarri, klaveri või muu abivahendiga.
2. Vajutan 2. keelel sõrme 5. vahesse ja tõmban seda. Keel on hääles, kui ta kõlab täpselt nagu 1. keel.
3. Tõmban lahtist 3. keelt ja seejärel 1. keelt, millel olen sõrme alla vajutanud 3. vahes. Keel on hääles, kui noodid kõlavad samamoodi (kõlama peab puhas oktav).
4. Tõmban 4. keelel 7. astme flažoleti ja seejärel 1. keelt, millel olen sõrme alla vajutanud 5. vahes. Keel on hääles, kui noodid kõlavad samamoodi
5. Tõmban 5. keelel 7. astme flažoleti ja seejärel lahtist 1. keelt. Keel on hääles, kui noodid kõlavad samamoodi
6. Tõmban 6. keelel 5. astme flažoleti ja seejärel lahtist 1. keelt. Keel on hääles, kui noodid kõlavad samamoodi.
7. Mõnikord 3. keel siiski päris häälde ei saa ja siis tuleb teda kontrollida 4. keele abil. Tõmban 4. keelel 5. astme flašoleti ja seejärel 3. keelel 7. astme flažoleti. Keel on hääles, kui noodid kõlavad samamoodi.

Häälestajaga häälestamine

1. Spetsiaalne kitarri/keelpilli häälestaja

On olemas kromaatilised häälestajad ja ainult kitarri keelte häälde panemise häälestajad. Kromaatiline häälestaja mõõdab pillist tulevat vibratsiooni ja näitab ekraanil, millisele noodile konkreetne keel kõige lähemal on. Ainult kitarri häälestaja tööpõhimõte on üldiselt sama, aga ta saab aru ka sellest, millist keelt parasjagu häälestatakse. Häälestaja kinnitatakse enamasti kitarri külge, pingutite juurde.

1. Kinnitan häälestaja kitarri külge ja lülitan sisse.
2. Tõmban 1. keelt ja vaatan ekraanilt, kas see on hääles. Kui ei ole, näitab tabloo, kas praegune noot on õigest noodist kõrgemal või madalamal.
3. Kui ei olnud hääles, keeran pingutit vajalikus suunas ja mängin keelt uuesti, et näha, mis on ekraanil muutunud. Keel on hääles, kui mõõtenõel on tabloo

2. Telefonirakendus: häälestaja

On olemas sadu erinevaid rakendusi, mille abil saab kitarri häälestada. Neid saab samuti jagada kaheks grupiks: 1) kromaatilised häälestajad; 2) Eraldi kindla instrumendi häälestajad.

Üldiselt on telefonirakendusega häälestamisel kõik sama. Põhiline erinevus kitarri külge kinnitatavatest häälestajatest on see, et telefoni häälestaja kasutab sisseehitatud mikrofoni.

3. Pilli sisseehitatud häälestaja

Paljudel elektroakustilistel kitarridel (klassikalistel enamasti mitte, aga on erandeid) on olemas juba sisseehitatud häälestaja, mis toimib samal vibratsiooni põhimõttel nagu pilli külge kinnitatav häälestaja.